Minu kodu Indias

Ma elan Jaipuris Bharkat Nagaril. Täpne aadress on:
554, Bharkat Nagar
Opposite St. Joseph School
Near Mahah Nagar Phatak
Tonk Phatak
Jaipur
India

See aadress tähendab seda, et tänava nimi on Bharkat Nagar. Õigemini kvartali nimi on Bharkat Nagar sest majade numbrid algavad lihtsalt ühest kvartali otsast ja lõpevad ilma erilise loogikata kusagil teises otsas. Lihtsalt selline piirknd kus on 1000 maja ringis mis on Bharkat Nagar. Sellepärast on aadress väikese täpsustusega, et selles BN piirkonnas kus asub Mahah Nagari sild ja St. Josephi kooli vastas. Ja üldisemas plaanis on see Tonki silla ligidal. Selline aadress. Ja kui te tahate mulle siia majja külla tulla, siis ega riksajuhid ei tea. Sa pead ikka õpetama. Indias, Jaipuris on päris raske liikuda kui sihtkohta ei tea. Kohalejõudmine võtab aega, sest viitade süsteem on pehmelt öeldes puudulik. Tegelikult igasugused kohaviidad puuduvad. Või äärmisel juhul on need hindis. Aga hindi tähestik teadupärast koosneb mõnglitest, mille õppimist mina küll esialgu ette ei võta.

Bharkat Nagar on kõige koledam ja räpasem koht kogu Jaipuris. Ja ma armastan seda kohta. See on tõeline agul. Keskuse moodustab kilomeetri pikkune tänav, mille mõlemal pool ääres on väikesed poekesed, kust saab teravilja, mahla, sarisid õmmeldalasta, triikida, majapidamistarbeid, kingi, saab ka internetikohvikusse, paljundada jne. Bharkat Nagari teed on kõige auklikumad kogu linnas. Ja prügi visatakse lihtsalt maha tolmu sisse (selle kuu aja jooksul on siin ainult korra sadanud). Ja siis see vedelebki siin hunnikute viisi. Ma ei mäleta kas ma alguses haisu tundsin. Tänav on täis inimesi, mootorrattaid, jalgrattaid, kaamleid, koeri, lehmi jne. Ja inimesed siin tänaval on nagu filmist. Naised kannavad siin sarisid. Meestel on sellised kangad ümber kere keeratud. Noorematel meesel on 80-ndatest pärit kõrge pihaga, eest kahe voldiga viigipüksid. Ja siis triiksärk – lilleline või normaaalsema mustriga. Kas pükste peal või pükste sisse torgatud – ikka stiilipuhtalt 80-ndate moodi. Ja üksi või ka mitmekesei jalutavale valgele naisele pööratakse suurt tähelepanu. See on see sama tänav, mida mööda jalutades oma esimese kultuurišoki sain, tundes ennast tõelise rokkstaarina. Kõik tahavad müüa oma kaupa, mööduvad mootorratturid sirutavad käe välja ja üritavad üle kitnsu tõmmata. Ja-jahh!!! Saite õigesti aru. Kui on vähegi inimtihedam paik, siis india isased teevad kõik võimaliku ja mitte võimaliku et valge naise kõrvale trügida ja teda puudutada! Bussis tuleb seda eriti tihedalt ette. Eks siis tuleb lihtsalt kurjalt eesti keeles vanduda ja vihast nägu teha.

Käisime eelmisel nädalavahetusel Delhis. Kuigi vahe on mõnisada kiolmeetrit, on Delhi hoopis teine tera. Jaipuri kõrval igavailmeline euroopastuv suurlinn. Delhi on muidugi tohutult suur. Linna ühest otsast teise jõudmiseks ei pruugi neljast tunnist piisata. Ja eks ta kasvab ka pidevalt. Inimesed kannavad tavalisi riideid, naistel võivad õlad paljad olla ja seelik lühem. Toetudes Jaipuri ööelu kogemusele paime Krõõdaga ikka veidi katvamad topid ja pikemad seelikud. Aga selle dresscode´iga panime muidugi puusse. Delhi ööklubi Elevate oli ikka nagu Hollywood või mis meil seal Tallinnas ongi. Ikka nabapluusid jne. Muusika muidugi sakkis täiega. Aga meil oli korralikult pre-party-sessioni käigus väiksed napsud tehtud, nii et tants ja trall käis hommikuni. Väga raju koht!!! Ja siinkohal tervitan Triinut ja Jürkat!!!

Kui pühapäeval Delhist tagasi sõitsime, siis Jaipuri jõudmine oli nagu koju jõudmine. Mis siis et 2,5 miljonit inimest aga pealinna kõrval tundub Jaipur kui küla. Ja need auklikud räpased Bharkat Nagari teed ja kummalised inimesed...... See on minu kodu siin Indias.