Minu sõbrad Indias

Ma olen väga kehv uute sõprade soetaja. Mõtlesin just selle peale, et kõiki lähedasemaid inimesi tunnen vähemalt 8 aastat või kauem. Igatahes, on mul siin tekkinud selle kuu aja jooksul inimesed, keda usaldan. Indialastega on muigugi kehvasti. Nad panevad ikka täiega segast. Iseesnesest on nendega friiki aga mingit tõsist vestlust arendada küll võimalik ei ole. Väga suur vahe on indialasel kes on kogu elu Indias elanud ja sellel kes on aasta või paar välismaal õppinud või elanud. Minu töökaaslased on minu käest küsinud et mis kastist ma olen. Ega nad väga ei mõika, et mujal maalimas kaste pole. No ja see poiste ja tüdrukute vaheline teema on ikka väga kiiksuga.

Põhimõtteliselt eksisteerivad ka praegu „arranged marriages”. See tähendab, et su vanemad otsivad sulle sinu kastile ja seisusele vastava abikaasa. Minu töö juures on üks poiss. No ikka mees , nii 27 aastane. Ta ei olegi nii juhmi olemisega indialane, ikka üle keskmise. Ma ei teagi mida ta täpselt teeb, igatahes on ta mingil juhtivamal positsioonil. Ütles, et abiellub jaanuaris. Küsisin kui kaua sa oma naist tunned. Vastus: 2 kuud!!!! Ja see on arranged marriage – vanemad otsisid pruudi. Ja ta on ju juba suur poiss!!! Ja veedabki kogu oma ülejäänud elu selle vanemate poolt välja valitud naisega. Ja ta oli täiesti rahul. Ei puiklend vastu ega midagi. Ja võibolla ta saabki õnnelikuks. Sest ega ise valides ka ju igakord täkke lähe. Aga ikkagi! Ja lahutuste protsent Indias on kuskil 5%. Põhimõtteliselt ei lahutata.

Pruudi ja peika leidmine on komplitseeritud teema. Tüdrukud väjas ei käi. Peale kaheksat võivad naised väljas olla vaid oma abikaasa, venna, isa või muu lähisugulasega. Abielueelsed suhted on tabu. Neid pole. Ööklubides käivad naised abikaasadega. Naisi eraldi ilma saatjata ei tule. Ja ükiskuid mehi uksest sisse ei lasta, sest muidu oleks klubi ainult mehi täis - sisse pääseb vaid koos tüdrukuga. Siis ongi ööklubide uste taga trobikonnad mehi kes juhuslikke välismaa naisi ootavad, et nendega koos sisse pääseda.

Seega ei ole mul indialastest sõpru.Välja arvatud Supreet ja Adi. Aga nemad ei ole tavamõistes indialased, sest mõlemad on aastaid Euroopas elanud ja võrreldes indilastega on nad täiesti normaalsed inimesed. Kusjuures nad saavad naljast aru ja panevad ise kapäris hästi. Ja nendega on nii lihtne suhelda.

Supreet on turbaniga india poiss. Kui panna kokku Indreku, Taneli ja Pimeda omadused, siis saabki ühe Supreeti. Meeletult energiline organiseerija. Tema on õnnelik kui teised on õnnelikud ja jube abivalmis. Ja igasuguseid äriideid puistab nagu varrukast. Ta naerab täpselt sama moodi nagu Pime. Ja natsa on ta ära hellitatud, seset on suguvõsas üks väheseid poisse. Ja ta isa on siin mingi minister. Igatahes on temaga alati väga chill (tema üks lemmiksõnu) ja tore. Ta on meile näidanud väga lahedaid kohti Jaipuris. Ta on kõva kaupleja. Ranthamborgis tingis ta ligi tund aega hotelli hinda. Oi oli see vast vaatemäng! Supreetil on alati särgiga harmoneeruvates toonides turban. Ta ütles, et tal on ligi viiskümmend erienvat turbanit ja kui ta uue särgi ostab, siis laseb alati sobivas toonis turbanikanga värvida. Super cool!

Adi on Supreeti suur sõber. Õige nimega Aditya. Ta on väheke keerulisem tüüp. Vastukaaluks Supreetile on ta tasakaalukam ja rahulikum. Tegelikult on ta hoopis Euroopas üles kasvanud ja siis Ameerikas elanud ja nüüd 3 aastat Jaipuris. Tal on oma folk-jazz bänd Rajasthan Roots. Meie esimesel kohtumisel nende poistega viis Supreet meie maja rahva Adi stuudiosse bändi proovile. Ohh see oli nii võimas. Keset kummalist Jaipuri kohata kedagi kes teevad nii lahedat muusikat. Adi mängib kitarri. Teine poiss parmupilli, kolmas saksofoni ja neljas trumme. Ja neil on tõesti meeletult hea muusika. Ma pole elus varem niisugust parmupilli mängimist kuulnud kui tookord. Viljandi Folgil oleks nad supertegijad. Me Krõõdaga oleme juba kõik ära rääkinud, et nad peavad tulema. Lubasid ülejärgmisel suvel tulla.

Adi ja Supreet on suured sõbrad. Ka nemad ütlevad, et ega nad nende tavaliste indialastega midagi väga rääkida oska. Ja nii nad ongi teinieteise leidnud ja suhtlevad rohkem siin elavate välismaalaste kui kohalikega. Kui nad koos on siis nad lihtsalt fantaseerivad igasugustel teemadelja mõtlevad igasuguseid asju välja. Meil on päris lahe. Nendega on nii hea reisida. Räägivad hinidt, tunnevad kohti, teavadkuhu minna, kauplevad normaalse hinna.

Aga inimesed siin meie kodumajas Bharkat Nagaril vahetuvad kiiresti. Kui ma siia saabusin, siis elas siin 10 AIESECi praktikanti (traineed). Mulle tundus siis, et olen sattunud kõige paremasse majja, kus on kõige lahedamad inimesed. Minu tulekust saadik on lahkunud 6 inimest. Neist kaks Jie Jaapanist ja Flavio Itaaliast olid omad. Teinekord on selline tunne, et ei tahagi kellegagi vägalähedaseks saada, sest ta niikuinii läheb varsti ära. Need lahkumised pole teab mis asjad, kui mõistad et tegelikuolt ei näe neid enam mitte kunagi ja ometigi oli koos nii hea. Peale Jie lahkumist on nagu mingi krõks käinud. Alles on Krõõt, Seth, Odile, Lisa ja ....

No Krõõdaga hoiame ikka kokku. Eesti värk. Ai mul tuleb kohe meelde kuidas me Ranthamborgis sujuvalt viinajoomise võistlus-mängu korraldasime. See on selline mäng, et laua peal on viin ja mahlad. Igaüks peab siis viina baasil kokteili segama, see käib ringi ja punkte antakse ühest kümneni. Väga popp mäng tuli välja. Aga kui tõsisemalt rääkida, siis oli mul Indiasse tulles nii hea turvaline, et on Krõõt kellega eesti keelt rääkida. Kui mina Indiasse jõudsin, siis Krõõt oli juba kõik üle elanud ja ennast sisse seadnud. Nii hea oli talle toetuda.

Seth on Lõuna-Aafrika Vabariigist. Peale Krõõda oli ta mu esimene sõber Indias. Kui ma siia jõudsin, siis kõigil oli ju juba oma elu elada. Ja ega teiste mured ju palju korda ei lähe. Tema oli ainus kes oli valmis minuga kaasa tulema et telefoni kaarti teha. Indialased kardavad siin aafriklasi veidi, seepärast on Sethiga tänava peal hea julge liikuda. Ikka hea turvaline on kui keegi meesterahvas riksat kaupleb. Sethiga saab ka niisama maailma asjadest rääida.

Odile´i ema on Aafrikast ja isa Saksamaalt. Ta on nii positiivne inimene. Ta ikka viskab igast vimkasid ja trikitab inimesi. Ta elab mu kõrvaltoas ja me jagame vannituba. Ta on nii oma, et hommikuti unise peaga räägin temaga tihti eesti keeles. Siis saan alles aru, et ahh räägi inglist või prantsuse keelt. Ta on lapsepõlves Aafikas elanud, kus nad prantuse keelt räääkisid ja teise osa oma elust Sakasmaal. Lisaks räägib ta ka väga head inglise keelt.