Elukvaliteedi muutus

Minu uus aadress:

A-15A, Vijay Path
Tilak Nagar
Jaipur 302004
Rajasthan
India

Elukvaliteedi muutus. Kolisime Krõõdaga kahekesi Bharkat Ngarilt Tilak Nagari. Tallinna mõistes Koplist Kadriorgu - äärelinna getost kesklina luksusesse. Kui Bharkat Nagaril elasime kümnekesi ühe perekonna juures siis nüüd on meil eramaja teine korrus. Alumiselel elab vanapapist majaomanik ja ülemisel meie Krõõdaga. See on nagu omaette korter. Omaette sissepääsuga ja meeletult suure balkoniga. Kusjuures üüri maksame peaaegu sama palju. Ainuke asi et töökoht on kaugemal ja enam poiss mulle hommiktui mootorrattaga järgi ei tule. Tööle sõidan riksaga. Mul on oma riksajuht. Tuleb mulle igal hommikul koduväravasse järgi ja siis õhtul kuue ajal ootab firma väravas. Inglise keelt sõnagi ei puhu. Kehakeeles räägin kui tahan et tuleks natuke hiljem või varem. Pursin hindit ka aga see tuleb visalt.

Istun meie uue suure balkoni peal. Taustaks mäengib Nacy Sinatra (tervitused Kerlyle). On õhtu poole üheteist ajal. Sooja on parajalt. Arvan,et kuskil 25 kraadi ringis ja täiesti tuulevaikne. Laual põleb meil romantika eesmärgil küünal. On küll pime aga taamal paistab mägi mille otsas väike kindlus. Kesklinn on kiviviske kaugusel. Paar maja edasi elavad meie sõbrad Supreet, Adi ja Leonard. Õhtuti käime üksteise juures lobisemas. Meil on täiesti omaette köök, vannituba ja kordan veelkord – see suur balkon, kus joome hommikukohvi ja sööme õhtust ja veedame suurema osa oma kodusest ajast. Eriti magusaks teeb asja ka see, et kui teil seal Eestis on pime ja sopane sügis ja nõmedad novembriilmad, siis meil siin on sumedad tuulevaiksed soojad õhtud. Igatahes peale kahte kuud ühiselamutüüpi elustiili, kus hambaharja ja matsalka pead peale pesemist oma tuppa tagasi viima ja kus 6 ruutmeetrises toas ei ole ei peeglit, kappi, tooli ega lauda, on elukvaliteet ikka bursuistunud küll. Peegleid tükki kolm, riiete jaoks on kapp, vannituba korraliku duððiga. Ja hambaharja võime rahulikult topsi sisse jätta ja peeglilaual on meigivahendid ja ehted. He he hee – tüdrukute värk.

Ja ai ma armastan Krõõta. Ta on sama pedant nagu mina omal ajal. No Kata teab millest ma räägin. Et asjadel on ikka oma koht ja köök ja vannitub peavad läikima. Meil käisid külalised vanast majast ja siis ma lõikasin kurki ja tulid lopergused tükid. Pedantluspolitsei tuli vilkurite ja helinaga, et peavad ikka ühtlased tükid olema. Mulle see väga sobib. Olingi käest ära. Praegu on siin ikka nagu päris oma kodu. Ja ümbrus ja naabrid on ka ikka tiba teine klass. Meie maja vastas on väike pargikene. Poisid mängivad seal hommikuti kriketit. Teate see on mingi kummaline indilaste mäng. Kriketi järgi on nad ikka päris hullud. Mu töökaaslased pidasid pühapäeva hommikul kell 6 kriketimatði. Tuletan meelde, et töönadalad on kuuepäevvased ja pühapäev on ainus vaba päev. (Ka mina töötan laupäeviti) Aga see selleks. Naabruses on parke tükki kom. Täna käisime paar kvartalit edasi ujumas. Välibasssein hästi ilusas hotelli pargis. Ja siin on chill elu missugune. Kui ainult tööl ei peaks käima. Aga iseenesest mulle meeldib mu töö nii et sellega on ka ikka tegelikult hästi. Ai ai kardan ära sõnada.